Tersa, 19 Marsu 2024
banner_top_2
Sustentabilidade


Timor Telecom (TT) integra íha ninia prosesu desizaun estratéjiku sentidu responsabilidade ho sustentabilidade íha nível ekonómiku, sosial no ambiental, íha perspetiva reforsu bebeik íha ninia prátika, hodi manten bebeik preokupasaun makaas ida ho kriasaun valor ba ninia asionista sira, kolaborador, kliente, fornesedor no ba sosiedade em jeral.

Ho sentidu ida ne´é, Timor Telecom konfere importánsia bo´ot ida íha ninia konduta sosialmente responsável. Rigor ba informasaun be nia fo, transparénsia íha relasaun be nia asumi ho stakeholdes hotu hotu hahalok responsável ne´ebe sai hanesan ninia pilar no influensiasi ba fator desizaun ba kliente sira, ba fornesedor no ba investidor sira. Asumi hanesan kompromisu kriasaun valor hanesan liu husi performance finanseiru ida ke diak, lahaluha respeitu ba prezervasaun ambiente no ba valorizasuan komunidade ne´ebe insere tama ba.



Polítika no Prinsípiu



Kódigu Étika


Valor no norma sira be haktuir ba íha atuasaun husi TT defini ona íha Kódigu Étika be adopta tiha ona, no mak hanesan aliserse fundamental ba relasionamentu ke mantén ho públiku be interaje ba.

Kódigu Étika husi Timor Telecom pauta tuir prinsípiu atuasaun husi kolaborador sira ho organizasaun no relasaun be estabelese ho asionista, autoridade, konkorente, kliente, fornesedor, órgaun komunikasaun sosial no ho sosiedade em jeral.

Onestidade, lealdade, integridade, igualdade ba oportunidade, la diskrimina, profisionalismu, seguransa no bem-estar no responsabilidade sosial, mak hanesan prinsípiu ke ami defende no ke ami promove no halo tuir loron loron.

Mai koñese ami-nia Kódigu Étika.



Karta no Prinsípiu subskritu


Timor Telecom kompromete-aan ho dezenvolvimentu kultura organizasional ida ke implementa polítika fo apoiu ba Direitu Umanu internasionalmente rekoñesidu no buka atu evita kumplisidade konaba ba kualker violasaun sira ne´é.

Apoiu Prinsípiu Sanulu husi United Nations Global Compact, ke inklui Deklarasaun Universal Direitu Umanu, prinsípiu fundamental husi Organizasaun Internasional traballu, Deklarasaun Rio konaba Ambiente no Dezenvolvimentu no Konvensaun Anti-korupsaun Nações Unidas, hanesan mos ho Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu, ke líder mundial sira adota íha 2001.

Apoi sira ne´é materializa-aan íha polítika no asaun be dezenvolve ho ami-nia kolaborador, fornesedor no kliente sira.



Polítika responsabilidade sosial


TT asumi kompromisu ba bem-estar jerasaun ohin no aban bain rua nian íha Timor-Leste, hodi impulsiona valor hanesan inkluzaun sosial, eskolar no profisional, respeita tuir direitu umanu no laboral, respeitu tuir komunidade ne´ebe dezenvolve atividade ba, promosaun ba koñesimentu, saúde, seguransa no ambiente. Valor sira ne´é reprezenta ami-nia liña prinsipal ba orientasaun, íha perspetiva dezenvolvimentu sustentável ida.



Jestaun rekursu umanu


Investe íha bem-estar ninia traballador no sira-nia família hanesan kompromisu ida husi TT, ke buka atu sai hanesan referénsia konaba respeitu ba ekilíbriu entre vida pessal no vida profisional, saúde, ijiene no seguransa íha servisu fatin, formasaun, remunerasaun no regalia sosial ke ami konsede ba ami –nia traballador sira.

TT asume preferénsia transparensia konaba kontratasaun rekursu umanu Timor-oan (serka 95% husi traballador husi TT ho nasionalidade Timor) no taru íha traballador be íhe kualifikasaun aas (liu husi 65% husi traballador íha formasaun superior). Adisionalmente, taru mos íha formasaun interna ba ninia kolaborador sir, hodi gasta ona liu oras rihun 100 ba formasaun íha rai-laran no íha estranjeiru.



Saúde no seguransa íha servisu fatin


TT nia preokupasaun sira íha matéria saúde no seguransa íha servisu fatin sei la extinge deit íha kumprimentu no aplikasaun ba medida lejislativa definidu. Externalizasaun servisu be sae ba bebeik, liu husi rekursu outsourcing no fornesedor, impele ba nesesidade ida atu valida mos ninia parseiru sira atu respeita no evidensia kumprimentu integral ba kondisaun saúde no seguransa ba ninia kolaborador sira.

Inkluzaun ba kritéria observasaun ba kondisaun saúde no seguransa íha servisu fatin sai rekizitu ida tan íha adjudikasaun kontratu ba fornesedor ka parseiru sira, hanesan forma atu sertifika transversalmente prestasaun servisu hotu hotu be inkluí íha nia kadeia valor.

Responsabilidade sosial husi empreza ida hakat liu esfera ba empreza ne´é rasik no dada-aan ba to´ó komunidade lokal, hodi envolve, laos deit kolaborador no asionista sira, mas parte seuk ke interese mos: fornesedor, kliente, autoridade públika no ONG ke exerse ninia atividade hamutuk ho komunidade lokal sira.



Dezenvolvimentu Sosiedade Informasaun


TT fo apoiu ba jornalismu no ba meiu komunikasaun Timor, no promove inkluzaun dijital ba populasaun, liu husi divulgasaun no partilla konteúdu informativu íha Internet no ba promosaun utilizasaun internet nian mos. Ba TT, atu ema hetan asesu ba informasaun fundamental tebes hanesan kondisaun ida ke presiza tebes ba partisipasaun íha sosiedade. No íha mundu ida ke kada vez globalizadu liu tan no dependente ba teknolojia informasaun, indispensável atu fo ba populasaun kapasidade ba uza ho forma konsiente no krítika meiu sira ne´é.

TT disponibiliza gratuitamente internet ba instituisaun oin oin importante iha rai laran tomak no atu potensia asesu ba populasaun hotu hotu ba sosiedade informasaun, Timor Telecom disponibiliza gratuitamente servisu wifi ba lokal publiku oin oin iha Díli (Centro Comercial Timor Plaza, Largo de Lecidere, Aeroporto).



Edukasaun


TT kolabora ativamente no estabelese parseria ho instituisaun ensinu oin oin iha rai-laran, ho destake ba Universidade sira, ne’ebe TT oferese PCs no wifi gratuitu, atu komunidade universitária bele asesu internet, hodi fo insentivo ba alunu sira atu halo peskiza ba konteudo no aumenta info-inklusaun.



Lian Portugés


TT nia knaar ho papel ativu íha reintrodusaun lian portugés, ne´ebe híli tiha ona, hanesan par ho tetun, sai lian ofisial rai-laran nian. Nune´é, laos adota deit lian portugés hanesan lian servisu nian maibé aposta mos íha formasaun linguístika ba ninia kolaborador sira. Dokumentu, textu no informasaun be produz ba populasaun no ba kolaborador sira sempre divulga sai ho tetun no ho portugés mos.

Empreza asosia-aan ho eventu sira be promove lian portugés, hanesan Festival da Canção ka lansamentu no publikasaun livru.



Desentralizasaun no apoiu ba komunidade


TT promove asesu ba servisu telekomunikasaun ba komunidade sira ho poder kiik oan tu hetan no/ka jeografikamente dook husi sentru bo´ot, hodi garante kata sidadaun hotu hotu bele asede ba konjuntu báziku servisu ida ho interese jeral, independentemente ba ninia lokalizasaun no/ka perfil konsumu. Ho sentidu ida ne´é, empreza investe ativamente íha expansaun jeográfika íha servisu komunikasaun móvel, fiksu, no Internet.

Hanesan exemplu ba ida ne´é mak CCI sira (Centros Comunitários de Internet), sentru sira ekipadu ho komputador ho asesu ba Internet, disponibiliza gratuitamente ba populasaun hotu hotu, ho parseria hamutuk ho Instituisaun Relijioza sira, empreendedor nasional no Conselho Nacional da Juventude de Timor-Leste. Íha moment ida ne´é íha CCI 90 CCI mak funsiona.



Mecenato


TT dedika dediak verba ida husi ninia orsamentu tinan tinan ba sai patrosíniu ho inisiativa komunitária be entidade seluk organiza. Patrosíniu ne´é mak hanesan:
  • Eventu desportivu: Tour de Timor ho Bisikleta, Maratona de Díli Cidade da Paz, Peska Internasional ba Ataúro no Com, Federação de Futebol de Timor;
  • Eventu kultural: konferénsia, apoiu ba lansamentu livru husi autor Timor-oan ka konaba Timor-Leste, fo bolsa estudu, Festival de Música Jovem;
  • Projetu seluk íha área saúde, arte no ho karáter sosial no umanitáriu.


Voluntariadu emprezarial


Rekursu umanu husi empresa ida hensan TT reprezenta potensial ida ke bele aproveita íha atividade emprezarial nia liur, liu husi asaun voluntariadu ba benefísiu sosiedade nian.

TT buka atu promove formasaun ba komunidade, ho orientasaun husi kuadru voluntáriu husi TT, íha áreas hanesan Internet no Informátika íha eskola públiku, partisipasaun íha asaun rekolla raan ka partisipasaun íha inisiativa komunitária hanesan hamoos estrada íha Dili laran.



Polítika ambiental


Respeitu no prezervasaun ambiente hanesan kompromisu ida no aposta permanente husi TT. Buka bebeik solusaun ida ke minimiza impaktu husi atividade íha sosiedade no sei promove kualidade ambiental ida ke diak liu tan ba aban bain-rua. Konsiente ba ain-fatin ekolójika ke rezulta husi ninia atividade, bua atu antesipa impaktu no dinamiza inisiativa ke kontribui ba prezervasaun ekilíbriu entre meiu ambiente no sosiedade em jeral.



Infraestrutura


Íha nível infraestrutur, empreza dezenvolve ona esforsu atu rentabiliza utilizasaun enerjia renovável, ke efetua ona husi kedas 2010 no 2012 expansaun ida ke signifikativu husi parke sistema solar íha nia site. TT manifesta dala ida deit mos, preokupasaun ida ke aas ho integrasaun paisajístika ba ninia ekipamentu, hanesan exemplu hodi limita ninia tore nia aas íha sidade no buka atu hamenus tesi ai-hun besik ba ninia fatin konstrusaun site sira, asesu ba site ka trasa tuir fibra ótika.



Edifísiu


TT buka atu monitoriza no rasionaliza ninia gastu no konsumu, liu husi jestaun konsumu enerjia, bee no konsumível (administrativu). Hanesan preokupasaun husi TT atu realiza bebeik avaliasaun ba efisiénsia enerjétiku no ba dezempeñu ambiental ba instalasaun no atividade empreza nian, materializa hanesan exemplu, íha aumentu ba uzu suporte no meiu elektróniku, hodi troka suratahan, íha utilizasaun sistema matenek ba halakan no ba klimatizasaun, íha rasionalizasaun deslokasaun servisu ka íha rekolla no tratament rezídu (resiklajen suratahan, rekolla material informátiku no elektróniku perigozu, etc.).



Oferta komersial


TT asume hahalok konsumu responsável, hodi haree ba, bainhira halo akizisaun produtu no ekipamentu, se buat sira ne´é envolve forma balu ke explora traballador sira, impaktu ambiental husi ninia produsaun no transporte, ninia dura no ninia efisiénsia enerjétiku. Husi parte seluk mos, buka atu fo prioridade ba produtu lokal, íha área sira ne´ebe ke bele (hanesan ai-haan, mobiliáriu, dekorasaun, etc.). Nune´é duni, sei evita deslokasaun bo´ot no fo valor ba komérsiuno produsuan lokal, hodi kontribui ba minimizasaun impaktu ambiental no ba dezenvolvimentu ekonómiku rai-laran.

Kumulativamente, TT apoiu projetu governu ka sosiedade sivil ke envolve aproveitamentu bo´ot ida husi rezíduo no ho sustentabilidade ambiental bo´ot liu íha rai-laran.



Polítika kompra


Funsaun kompras íha TT halo tuir kritériu étiku-profisional konjuntu ida ke ejije atu halo baze konfiansa ida ho exterior, garante ho koerensia, transparénsia no igualdade íha kritériu adjudikasaun ba fornesedor sira.

Modelu Kompra husi Timor Telecom sentraliza íha kompras sasan no servisu, ba montante bo´ot liu $ 50.000 no konsidera partisipasaun múltiplu ajente íha prosesu kompras tomak ke, maske íha ona responsabilidade ketak ketak, sei aprezenta objetivu hanesan. Ho forma atu optimiza akizisaun ba sasan no servisu tuir presu, kualidade no servisu, prosesu kompras sei halo liu husi jestaun estratéjika ba kategoria kompras ke permite atu hamenus kustu no kria valor ba empreza. Prosesu ida ne´é katak kompras no negosiasaun sei íha mediasaun husi terseira parte independente husi prosesu no ho vizaun transversal ida ba kategoria kompras ke negosia hela dadun ho determinadu fornesedor. Íha área negosiasaun kompras espesializadu tuir liña produtu ho forma atu maximiza koñesimentu ba negosiasaun kustu.

Opsaun sira ne´é íha impaktu diretu íha kriasaun vantajen kompetitiva no diferensiador ba empreza husi Grupu oin oin.



Denúnsia ba prátika laloos


Tuir liña prinsípiu transparénsia jestaun, no ho forma atua ho seleridade íha rezolusuan problema identifikadu, Timor Telecom disponibiliz enderesu e-mail ida ke kualker sidadaun bele komunika situasaun iregular ka ofensa, liu liu hahalok ka omisun, falsu ka neglijente, ke bele mosu husi kualker elementu ke íha ligasaun ho empreza, direta ka indireta (kliente, kolaborador, fornesedor ka parseiru seluk) relasiona ho asuntu ke refere ba kontabilidade ka auditoria ke bele íha impaktu íha demonstrasaun finanseiru ka halo aat ba patrimóniu TT. TT garante konfidensialidade total íha análize no tratamentu ba denúnsia ke bele mosu. Se karik hakarak reporta situasaun balun ke hatene, haruka mai ami kazu ne´é favor ida liu husi e-mail:
Este endereço de e-mail está protegido de spam bots, pelo que necessita do Javascript activado para o visualizar



Dezempeñu ba sustentabilidade


Sustentabilidade Ekonómika


2010
2011
2012
2013
2014
Reseita $57.239.946,14 $66.382.498,33 $74.594.046,34 $62.228.786,70 $46.571.129
EBITDA $32.326.023,34 $36.992.374,31 $41.589.986,36 $30.772.377,45 $18.145.000
Rezultadu Líkidu $23.173.392,24 $24.689.026,70 $21.683.565,81 $8.122.446,68 $536.940
Impostu selu ba Estadu $6.243.937,74 $7.347.443,75 $8.326.716,49 $7.526.247,87 $3.677.414,27
Númeru Kliente 476.019 605.447 632.054 627.497 629.306



Sustentabilidade Sosial


KOLABORADOR
2010
2011
2012
2013
2014
Númeru kolaborador 244 270 324 512 478
% Feto 34% 35% 36% 40% 40%
Despezas Pesoal 1 $2.960.497,17 $5.154.852,00 $6.530.379,00 $6.672.854,00 $6.221.882
Númeru asidente servisu 0 3 1 0 0
Númeru asidente servisu ho fatalidade 0 0 0 0 0



FORMASAUN
2010
2011
2012
2013
2014
Númeru oras formasaun 1.117 1.877 2.577 2.012 491
% oras formasaun téknika 24% 87% 50% 30% 57%
% oras formasaun komportamental 26% 13% 23% 10% 3%
% oras formasaun íha Lian 50% - - 60% 40%
Valor formasaun 1 $60.616,77 - $83.106,00 $120.548,00 $15.940,00